Otsustasin siis uuesti alustada blogimist. Hetkel vist ainult sellepärast, et mul on täielik unetus pärast reedet, niiet ma ei kujuta ette, kuidas ma näiteks homme koolis vastu pean.
Kunagi mul oli ikka palju palju rohkem kirjutada, aga hetkeseisuga on mu peas tunne, nagu seal puhuks tuul ja lendaksid liblikad täielikus vaikuses. Selline tunne oli mul ka täna koolis. Ma ei tea, mis täna toimus, aga mul polnud ühtegi emotsiooni, mis pole üldse minu moodi. Hopefully tomorrow is a better day!
Paljud, kellega ma olen rääkinud, on öelnud, et neil on tunne, et lihtsalt enam ei jaksa. Vajatakse puhkust enne puhkust, sest jõulud on tulekul. Hakkab ju see tarbimisbuum peale ja inimesed jooksevad end poodides lolliks, et saada kõige odavama hinna eest kõige paremat kinki. Kuidas siis kogu selle ringi jooksmise sees puhata? - Polegi väga võimalik. Õnneks on vähemalt meie peres jõulud alati rahulikud olnud ja terve see aeg meel ja keha puhkab, sest linnast ära saada ja maale sõita on väga kosutav.
See on kaa ainuke aeg, mil maale jõuab, sest kahjuks praeguses elutempos on hea, kui üldse korralikult end välja magada saaks.
Loodetavasti on homne päev täis rohkem rõõmsamaid emotsioone kui täna.
Lähme ninnuga vaatama filmi 'Kus lumi on?'- Tõesti, kus ta on? Oli küll vahepeal ilus, aga praegune ilm on kolevastikpaha öäk. Tule, lumi, TULE! Me ootame.
Lõpetuseks käisime eile empsi, Kristoferi ja Üllariga pildistamas. Arvan, et sealt võis isegi midagi head tulla. Ei jõua ära oodata, millal neid näha saan.
"And for all the good times, play it to the world, you belong in my life, doesn't matter what they say, the dream never dies!"
No comments:
Post a Comment